Loomade kuningriigi viiruste varajase hoiatamise süsteem

Christine Albert õppis Freiburgi Albert Ludwigsi ülikoolis saksa keeleteadust ja kirjandust ning skandinaaviat. Praegu on ta praktikal Hubert Burda Media'is ja kirjutab muu hulgasile.

Lisateavei ekspertide kohta Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Koroonaviirus on hoidnud maailma mitu kuud pinges. Seal on palju surnuid ja raskelt haigeid. Kas selliseid pandeemiaid on võimalik näpistada?

Varajane avastamine

Koroonakriisi silmas pidades nõuavad üha enam teadlasi loomariigist pärit viiruste ülemaailmset varajase hoiatamise süsteemi. Varajane avastus võib tulevikus sarnaseid pandeemiaid ära hoida, ütles Münsteri ülikooli molekulaarviroloogia instituudi direktor Stephan Ludwig oma ülikooli esmaspäeval avaldatud podcastis. Oluline on jälgida nn võtmesündmusi, nagu elusate või metsloomade turud Aasias. Koronaviirus Sars-CoV-2 on suure tõenäosusega hüppanud loomadelt inimestele.

"Kui elusloomade turgudel tavapäraste uuringute käigus leitakse rohkem nakkusi, tuleb kiire leviku peatamiseks kohe pidurid sisse lülitada," ütles Ludwig. Varajase hoiatamise süsteemi võiksid luua Maailma Terviseorganisatsioon või ÜRO.

Varajase hoiatamise süsteem loomade turgudel

Juuli keskel kutsusid ajakirja "Science" teadlased loomariigist pärit viiruste jaoks sellise varajase hoiatussüsteemi välja. Näiteks loomaturgudel ja loomakasvatusettevõtetes saaks teatud liike süstemaatiliselt uurida suurte viiruste perekondade, näiteks koroonaviiruste suhtes.

Veidi enne seda olid ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) ja Rahvusvahelise loomakasvatusuuringute instituudi (ILRI) eksperdid hoiatanud, et loomataudid võivad inimestele levida üha sagedamini eluslooduse ekspluateerimise ja ökosüsteemide hävitamise kaudu.

Linnugripi näide

Viroloog Ludwig viitab 15 nakatunud kana avastamisele 1997. aastal Hongkongis. Sel ajal ilmus linnugripiviirus H5N1 ja leviku peatamiseks tapeti kohe kolm miljonit kana. Viirus ilmus aastaid hiljem uuesti, kuid esimene toiming oli õige.

Praegust koroonapandeemiat pole kerge kontrolli alla saada, ütles Ludwig. Sellegipoolest räägib ta omamoodi katsejuhtumist "mitte nii üliäge agressiivsest viirusest, milles saame proovida ja testida kõiki meetmeid". On ka teisi nakkusi, milles iga teine ​​inimene sureb.

Keelatud loomade turud ei ole realistlikud

Ludwig ei pea elusloomade turgude keelustamist realistlikuks. See on kaalutlus joonestuslaual ja riivamine riikide suveräänsusse. "Need turud on osa rahva kultuurielust. Vaevalt saame seda hiinlastele dikteerida." Uurija pigem küsib, miks need turud üldse eksisteerivad. "Loomi müüakse elusana, sest nende säilitamiseks on liiga vähe võimalusi," ütleb Münsteri teadlane. Lahenduseks võivad olla rindkere sügavkülmikud.

Ludwig näeb globaliseerumist zoonooside, st haiguste, mis ähvardavad loomariigist inimestele levida, kasvava ohuna. "Nüüd võime rääkida suuremast riskist, sest levimus on muutunud." (umbes / päevas)

Sildid:  eakate hooldus ajakiri silmad 

Huvitavad Artiklid

add