Vöötohatis: STIKO soovitab vaktsineerida

Lisa Vogel õppis Ansbachi ülikoolis osakonnaajakirjandust, keskendudes meditsiinile ja bioteadustele ning süvendas ajakirjanduslikke teadmisi magistriõppes multimeediaalase teabe ja kommunikatsiooni alal. Sellele järgnes praktikai toimetuses. Alates septembrist 2020 on ta kirjutanud vabakutselise ajakirjanikunais.

Veel Lisa Vogeli postitusi Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Uus vaktsiin tõotab kõrget kaitset vöötohatise vastu - ka eakatele. Sellest peaks saama standard 60 -aastastele ja vanematele inimestele, soovitab Robert Kochi instituudi alaline vaktsineerimiskomisjon (STIKO). Eesmärk on ka vältida valulisi ja kroonilisi tüsistusi.

Esmalt tuulerõuged, siis vöötohatis

Igal aastal tekib Saksamaal vöötohatis rohkem kui 300 000 inimesel. Valuliku nahahaiguse käivitab tuulerõugete viirus.

Esimene kokkupuude viirusega toimub tavaliselt lapsepõlves, kellel seejärel tekivad tuulerõuged. Isegi pärast sümptomite taandumist lebavad viirused närvirakkudes kogu elu ja võivad aastakümneid hiljem uuesti aktiivseks muutuda.

Valulik närvipõletik

Kui viirused taas aktiivseks muutuvad, tekivad nahale põletavad punased villid, mis on sageli vöökoha ümber ribad. Sellest ka nimi vöötohatis. Kuna immuunsüsteemi tugevus väheneb koos vanusega, suureneb haiguspuhangu oht.

Eriti kardetakse tüsistusi närvipõletiku näol. Selline ravijärgne neuralgia esineb umbes viiel protsendil haigetest. Isegi pärast nahasümptomite taandumist kannatavad patsiendid mõnikord tugeva närvivalu all, mis võib püsida.

Väga tõhus - isegi eakate puhul

Nüüd soovitatud vaktsiin on Saksamaal saadaval alates 2018. aasta maist (houseofgoldhealthproducts teatas). Erinevalt varem kasutatud elusvaktsiinist koosneb see tapetud patogeenidest ja sisaldab ka uut potentsiaatorit. See aktiveerib immuunsüsteemi pärast vaktsineerimist eriti hästi - vaktsineerimine toimib paremini kui varem kättesaadavad preparaadid.

Uuringutes näitas toimeaine kaitsvat toimet 92 protsendil osalejatest. Ka üle 70 -aastased saavad sellest olulist kasu: nende jaoks on kaitsev toime endiselt umbes 90 protsenti. See on tähelepanuväärne, sest nõrgenenud immuunsüsteemiga on vaktsineerimisega aktiveerimine eakatel inimestel nõrgem.

Kõrvalmõju: punetus ja turse

Vaktsineerimise kõrvaltoimed, nagu valu süstekohas, punetus ja turse, esinevad ligikaudu 80 protsendil vaktsineeritutest. Võimalikud tagajärjed on ka palavik, väsimus ja lihasvalu. Sümptomid taandusid mõne päeva pärast. RKI andmetel ei ole siiani täheldatud tõsiseid kõrvaltoimeid.

Lisaks üle 60 -aastastele soovitab STIKO vaktsineerida inimesi, kellel on sellised põhihaigused nagu HIV, diabeet või kroonilised põletikulised haigused. Vaktsineerida tuleb alates 50. eluaastast. Vaktsineerimiseks on vaja teha vähemalt kaks ja maksimaalselt kuus kuud vaheaega. Siiani pole teada, kas ja millal on värskendus vajalik.

Tõenäoliselt katab kulud ravikindlustusseltsid

Föderaalne ühiskomitee (G-BA) otsustab lähikuudel, kas vaktsineerimine on kohustuslik hüvitis seadusjärgsetele tervisekindlustusseltsidele, kes peavad seejärel kulud kandma. Komitee järgib reeglina STIKO soovitusi. Igaüks, kes sooviks end nüüd vaktsineerida, saab oma haigekassaga individuaalselt selgitada, kas ta juba katab kulud.

Sildid:  parasiidid sekspartnerlus haigla