Nahavähk: tsitrusviljad muudavad naha haavatavamaks

Luise Heine on alates 2012. aastast toimetaja. Kvalifitseeritud bioloog õppis Regensburgis ja Brisbane'is (Austraalia) ning sai ajakirjanikukogemusi televisioonis, Ratgeber-Verlagis ja trükiajakirjas. Lisaks tööle s kirjutab ta ka lastele, näiteks Stuttgarter Kinderzeitungile, ning tal on oma hommikusöögiblogi “Kuchen zum Frühstück”.

Veel Luise Heine postitusi Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

MünchenVärske apelsinimahl või pool greipi - mõne jaoks on see igapäevase menüü lahutamatu osa. Kõlab tervislikult ja on - tegelikult. Ameerika teadlased on avastanud tsitrusviljade üllatava mõju nahale: see muutub UV -kiirguse suhtes tundlikumaks. Kuid võite võtta vastumeetmeid.

Teadlane Dr. Shaowei Wu Rhode Islandi (USA) Browni ülikoolist ja tema kolleegid toetuvad laiale andmebaasile. Kokku lisati teave üle 100 000 küsitletud ameeriklase kohta. 26 aasta jooksul saadeti neile korduvalt küsimustikke, milles nad andsid teavet oma tervise ja elustiili kohta - sealhulgas kui palju greipi või apelsine nad tarbisid. Uurimise alguses ei olnud kellelgi vähki.

Kõige mõjukamad olid greibid

Uuringu lõpus oli 1,7 protsendil uuringus osalejatest tekkinud melanoom - must nahavähk. Ja teadlased avastasid, et inimesed, kes andusid apelsinimahlale jms, said ka suurema tõenäosusega nahavähi. Seos oli eriti tugev greipfruutidega, millele järgnes apelsinimahl. Seevastu greibimahl või söödud apelsinid ei avaldanud mingit mõju.

Teadlased kahtlustavad, et tsitrusviljade mõju taga on furokumariinid, s.o sekundaarsed taimsed ained. Kuna need aktiveeruvad teadaolevalt peamiselt UV -kiirguse mõjul. Näiteks teame, et aine nahale kandmisel kutsub see valguse käes esile põletuslaadseid sümptomeid. Lisaks võib sellel olla kantserogeenne toime. Eriti suures koguses furokumariine võib leida tervetest viljadest - näiteks greibidest. Taimsete ainete suukaudset imendumist ei saa aga võrrelda otsese nahale kandmisega. Wu soovib peagi selgitada, kas furokumariinid on tegelikult süüdi nahavähi sagenemises.

Päike jah - aga kaitsega!

Wu ja tema kolleegid ei soovita siiski tsitrusvilju mitte süüa. "Selliste soovituste tegemiseks on vaja palju rohkem uuringuid," ütleb dermatoloog. Kuid nende uuringu tulemused viitavad sellele, et apelsinide jms austajad peaksid end palju teadlikumalt kaitsma UV -kiirguse eest - näiteks mitte liiga kaua päikese käes viibima või end päikesekreemiga korralikult määrima.

Melanoom on agressiivne, väga pahaloomuline nahakasvaja. Võrreldes teiste nahavähi tüüpidega levib see teistesse organitesse suhteliselt varakult. Saksamaal areneb igal aastal umbes 18 000 musta nahavähki. Mehed kannatavad veidi sagedamini kui naised. Enamik patsiente on 45–60 -aastased, kuid melanoom mõjutab üha enam ka oluliselt nooremaid inimesi.

Allikas: S. Wu jt. Tsitrusviljade tarbimine ja naha pahaloomulise melanoomi oht; JCO 29. juuni 2015: JCO.2015.61.8116v1-JCO.2015.61.8116

Sildid:  suitsetamine narkootikume haigla