Fibrillatsioon ületunnitööst

Christiane Fux õppis Hamburgis ajakirjandust ja psühholoogiat. Kogenud meditsiinitoimetaja on kirjutanud ajakirjaartikleid, uudiseid ja faktitekste kõikidel mõeldavatel terviseteemadel alates 2001. aastast. Lisaks tööleis töötab Christiane Fux ka proosas. Tema esimene kriminaalromaan ilmus 2012. aastal ning ta kirjutab, kujundab ja avaldab ka oma kriminäidendeid.

Veel Christiane Fuxi postitusi Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Kodade virvendusarütmia jääb sageli märkamatuks - kuid võib lõppeda surmaga. Eriti suur risk on neil, kes töötavad palju.

Ületunnitöö toob südame sünkroonist välja: neil, kes töötavad rohkem kui 55 tundi nädalas, on oluliselt suurem risk kodade virvendusarütmia tekkeks. See kõige levinum arütmia tüüp on riskantne: see võib põhjustada insuldi.

Teadlased eesotsas Mika Kivimakiga Londoni ülikoolikolledžist on analüüsinud enam kui 85 000 Suurbritanniast, Taanist, Rootsist ja Soomest pärit mehe ja naise andmeid. Uuringu alguses ei olnud ühelgi osalejal südameprobleeme; järgmise kümne aasta jooksul tekkis 1061 neist kodade virvendusarütmia.

Palju tööd, suur risk

Tulemus oli selge: võrreldes töötajatega, kelle normaalne iganädalane tööaeg on 35–40 tundi, suurenes risk suuremahuliste töötajate jaoks, kes töötasid rohkem kui 55 tundi nädalas, 40 protsenti.

Teadlased võtsid arvesse ka muid riskitegureid, mis võivad olla seotud suurema töökoormusega, näiteks vähene liikumine, vanem vanus, meessugu, suitsetamine, riskantne alkoholitarbimine või ülekaalulisus. Nii et töökoormus ise on ilmselt iseseisev kodade virvenduse riskitegur.

"40 protsenti suurem risk on eriti selge hoiatus inimestele, kellel on juba suurenenud insuldirisk," ütleb Kivimaki. Nooremate, tervete inimeste jaoks on selline töökoormus kümne aasta perspektiivis vaadates üsna tühine. Siiski kippusid inimesed oma tunnikoormust pikaajaliselt säilitama.

Riskantne virvendus

Kodade virvenduse korral on häiritud südamelööke kontrollivad elektrilised signaalid. Seejärel ei suuda kõrvaklapid end täielikult verega täita. Seetõttu väheneb ka südamest väljutatava vere hulk. Ennekõike koguneb

Kodadesse jäänud veri võib moodustada hüübeid. Kui nad lõdvenevad ja liiguvad koos verevooluga ajju, võivad need põhjustada insuldi.

Saksamaal kannatab kodade virvenduse all umbes 1,8 miljonit inimest. Sageli aga ei märka haigestunud isegi arütmiat. Teised kogevad "südamepekslemist" või südame võidusõitu.

Sildid:  teraapiad alkoholi reisimeditsiin