Demograafia - rahvastiku vananemine

Ingrid Müller on keemik ja meditsiiniajakirjanik. Ta oli kaksteist aastat peatoimetaja. Alates 2014. aasta märtsist töötab ta vabakutselise ajakirjaniku ja autorina ajakirjades Focus Gesundheit, terviseportaalis ellviva.de, kirjastuses live crossmedia ja rtv.de tervisekanalis.

Lisateavei ekspertide kohta Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Saksamaa kahaneb ...

Saksa elanikkond väheneb ja vananeb. Praegu elab Saksamaal endiselt ligi 82 miljonit inimest, 2060. aastal on neid vaid 65–70 miljonit, ennustab föderaalne statistikaamet raportis. Rahvastiku vähenemise põhjused on sündimuse vähenemine ja surmajuhtumite suurenemine. Hinnangu kohaselt ei saaks sündidefitsiiti enam kompenseerida suurenenud sisseränne välismaalt. Isegi oodatav eluea pikenemine ja suurem laste arv naise kohta ei suutnud rahvastiku vähenemist ära hoida. Ekspertide hinnangul ei saa langust enam peatada.

... ja vanused

Kuid mitte ainult ei jää vähem lapsi, vaid üha rohkem vanemaid inimesi, kes elavad ka kauem. Aastal 2060 on kõik
Kolmandad (34 protsenti) on elanud vähemalt 65 aastat ja 70-aastaseid elab kaks korda rohkem kui lapsi sünnib.

Vananemine väljendub eriti väga vanade inimeste arvudes. Föderaalse statistikaameti rahvastikuprognooside kohaselt kasvab Saksamaal 80 -aastaste ja vanemate inimeste arv aastatel 2011–2050 4,3 miljonilt 10,2 miljonile. Viiekümne aasta pärast on umbes 14 protsenti elanikkonnast - iga seitsmes - 80 -aastane või vanem.

Hooldus - statistika

Mida see tähendab Saksamaa tulevase hooldusolukorra jaoks? Demograafilised muutused toovad endaga kaasa õendustöötajate puuduse: 2025. aastal on föderaalse statistikaameti (Destatis) ja föderaalse instituudi näidisarvutuste kohaselt puudu 152 000 hooldustöötajate töötajat, kes hoolitseksid hooldust vajavate inimeste eest. Kutseharidus ja -koolitus (BIBB).

Vastuseid pakub ka föderaalse statistikaameti õendusstatistika.

• 2011. aastal oli hooldust vajavaid inimesi ligi 2,5 miljonit - see oli neli protsenti rohkem kui 2009. aastal.
• Enamus (65 protsenti) olid naised.
• 83 protsenti hooldust vajavatest olid 65 -aastased või vanemad; 35 protsenti olid vanemad kui 85 aastat.
• Üle kahe kolmandiku hooldust vajavatest hoolitsetakse kodus (ambulatoorselt) (69 protsenti ehk 1,62 miljonit). Enamiku eest hoolitsesid sugulased üksi.
• Täielik statsionaarne pikaajaline hooldus hooldekodudes võttis kokku 743 000 hooldust vajavat inimest. Täieliku statsionaarse püsiabi arv suurenes 2009. aastaga võrreldes 3,6 protsenti.

Vanadus on riskantne

Vanuse kasvades suureneb risk hooldust vajada. Kui 70- kuni 75 -aastaste seas oli hooldust vajav „ainult” üks kahekümnest (5 protsenti), siis 90 -aastaste ja vanemate seas on see määr 60 protsenti.

Huvitav on see, et 80 -aastased ja vanemad naised vajavad rohkem hoolt kui selles vanuses mehed. Näide: 90 -aastastel ja vanematel naistel on hoolduskvoot (hooldust vajavate inimeste osakaal kõigist selle vanuserühma inimestest) 68 protsenti, samas vanuses meestel on vaja vaid 37 protsenti hoolitsusest. Eakal naisel on seetõttu suurem oht ​​õeks saada kui eakal.

Terve või haige?

Kui elanikkond jätkab vananemist, suureneb lähiaastatel ka hooldust vajavate inimeste arv - sest risk suureneb koos vanusega. Föderaalse statistikaameti arvandmed eeldavad järgmist stsenaariumi: tänasest 2,3 miljonist suureneb see arv 2020. aastal 2,8 miljonini. See on umbes 39 protsenti rohkem kui 2001. aastast 2020. aastani.

Samas suureneb arvutuste kohaselt hooldust vajavate inimeste osakaal kogu elanikkonnast - 2020. aastal 3,4 protsendini. Need on aga föderaalse statistikaameti vaid ettevaatlikud hinnangud.

Hooldust vajavate inimeste arv ei pea aga proportsionaalselt suurenema koos vanemate inimeste kasvuga kogu elanikkonnas. Olulised on ka võimalikud muutused tervises ja küsimus, kas saadud eluaastad kulutatakse tervisele või haigustele. Siin mängib rolli ka meditsiiniline progress. Oodatava eluea pikenemist võib seostada ka parema tervisega.

Sildid:  täitmata soov saada lapsi soov lapsi saada Beebi Laps