Endokriinsüsteem
Eva Rudolf-Müller on vabakutseline kirjaniki meditsiinimeeskonnas. Ta õppis inimmeditsiini ja ajaleheteadusi ning on korduvalt töötanud mõlemas valdkonnas - arstina kliinikus, retsensendina ja meditsiiniajakirjanikuna erinevates eriajakirjades. Praegu töötab ta online -ajakirjanduses, kus kõigile pakutakse laia valikut ravimeid.
Lisateavei ekspertide kohta Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.Hormonaalne süsteem (sisesekretsioonisüsteem) on paljude rakkude ja näärmete võrgustik, mis eritavad signaaliaineid (hormoone). Nende eesmärk on reguleerida ainevahetusprotsesse ja mõjutada elundite funktsioone. Lugege kõike, mida peate teadma inimese endokriinsüsteemi kohta!
Mis on hormonaalne süsteem?
Inimese sisesekretsioonisüsteem koosneb paljudest rakkudest ja näärmetest, mis toodavad ja eritavad hormoone kui sõnumitoojaid. Seda tuntakse ka kui endokriinsüsteemi.
Hormonaalsüsteem hõlmab muu hulgas:
- Hüpotalamus
- Hüpofüüsi
- käbinääre
- kilpnääre
- Kõrvalkilpnäärmed
- Neerupealised (ajukoor ja medulla)
- Endokriinsed rakud seedetraktis
- Langerhansi saared kõhunäärmes
- Gonaadid (munandid ja munasarjad)
Hormoone tootvad rakud ja näärmed võivad stimuleerida üksteist tootma või aeglustada hormoonide tootmist.
Näiteks võib hüpotalamus vabastada nn vabastavaid hormoone, mis ajendavad ajuripatsi tootma rohkem hormoone. Kui aga hüpofüüsi hormoonide tootmist vähendada, siis eraldab hüpotalamus nn pärssivaid hormoone.
Hormoonide tootmist saab reguleerida ka tagasiside mehhanismide abil. Näide: kui keha sisaldab ebapiisavas koguses kilpnäärmehormoone T3 ja T4, käivitab see hormooni TSH vabanemise ajuripatsis. See jõuab vereringesse kilpnääre, kus see stimuleerib T3 ja T4 moodustumist. Niipea, kui kilpnäärmehormoonid on taas piisavas koguses saadaval, pärsib see TSH edasist vabanemist ajus.
Millised on hormonaalsüsteemi ülesanded?
Inimese hormoonsüsteemi ülesanne on kontrollida kontrollsilmuste kaudu hormoonide teket. Hormoonid reguleerivad näiteks kasvu ja arengut, elektrolüütide ja vee tasakaalu, soojustasakaalu ja rakkude ainevahetust. Söögiisu ja nälga, une-ärkveloleku tsüklit, vererõhku ja vere mahtu kontrollib ka endokriinsüsteem.Nii et ilma endokriinsüsteemita ei tööta kehas peaaegu mitte midagi.
Millised haigused võivad endokriinsüsteemi mõjutada?
Endokriinsüsteemi häired võivad olla erinevatel põhjustel. Näiteks võivad hormonaalse näärme funktsiooni kahjustada põletik, kasvajad, väärarengud, vigastused või ravimid. Selle tulemusena toodab nääre liiga vähe või liiga palju hormoone, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed.
Näiteks healoomuline kasvaja ajuripatsis (hüpofüüsi adenoom) võib oluliselt mõjutada elundi hormoonide tootmist ja seega ka allavoolu hormoonide (kilpnääre, sugunäärmed, neerupealised) funktsiooni.
Kilpnäärmehaigused nagu hüpertüreoidism ja kilpnäärme alatalitlus võivad samuti häirida organismi hormonaalset tasakaalu: esimesel juhul (üliaktiivne) tekib liiga palju kilpnäärmehormoone, mis võivad muu hulgas esile kutsuda rahutust, unehäireid, südame rütmihäireid, kõhulahtisust ja kehakaalu langust. Teisel juhul (hüpofunktsioon) on kilpnäärmehormoonide puudus. Võimalike tagajärgede hulka kuuluvad väsimus, halb söögiisu, kehakaalu tõus, juuste väljalangemine ja kõhukinnisus.
Endokriinsüsteemi häirete näideteks on ka neerupealiste düsfunktsioon (neerupealiste puudulikkus) ja kõhunäärme haigused (näiteks krooniline pankreatiit).
Sildid: digitaalne tervis väikelaps sportlik fitness
