KKK - korduma kippuvad küsimused

ja dr. med. Johannes Pichler Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Paljud inimesed küsivad endalt vanuse ja hoolduse kohta mitmeid küsimusi. on võtnud kokku ja vastanud kõige olulisematele - ülevaatele

• Mis on muutunud 2012. aasta hooldusravi ümberorienteerimise seadusega ja 2015. aasta esimese õendusabi tugevdamise seadusega 0. dementsusega inimeste puhul?

Oluliselt piiratud igapäevaste oskustega inimeste teenuseid ambulatoorses piirkonnas on täiustatud. See kehtib näiteks dementsete, vaimsete puuetega inimeste ja vaimuhaigete kohta. See kehtib ka oluliselt piiratud igapäevaste oskustega inimeste kohta, kes pole veel jõudnud ühele hooldustasemele (hooldustasemele 0).

Mõjutatud inimesed, kelle eest hoolitsevad lähedased, saavad nüüd hooldustoetust 123 eurot kuus. Kui hoolduse võtab üle hoopis õendusteenus, annab õendusabi fond selle eest 231 eurot kuus.

Sellele põhisummale lisanduvad hooldusvahendite hüvitised summas 40 eurot kuus.

• Mis muutub I hooldustaset vajavate inimeste jaoks?

I hooldustaseme hooldust vajavad inimesed, kelle eest hoolitsevad lähedased kodus, saavad 244 eurot. Kui teil on ka dementsus, pakutakse 316 eurot kuus. Kui patsiente hooldab ambulatoorne õendusteenus, tõuseb summa 468 või 689 euroni.

• Mis muutub II taseme hooldusesaajate puhul?

II hooldustasemel on summa tõusnud 458 eurole ehk 545 eurole, kui lähedased hooldavad abivajajaid. Kui seda teeb ambulatoorne õendusteenus, on summa tõusnud 1144 ehk 1298 euroni.

• Mida saavad III taseme hooldusesaajad?

Nii dementsed kui ka dementsed III hooldustaseme hooldusvajadused saavad 728 eurot, kui nende eest hoolitsevad lähedased, ja 1612 eurot, kui neid hooldavad ambulatoorsed hooldustöötajad. Raskuste korral võib summa tõusta 1 995 euroni.

• Kas abi ja tuge koduhoolduses ka rahastatakse?

Alates 2013. aastast on hooldust ja dementsust vajavad inimesed saanud kasutada varasemaid põhi- ja koduhooldusteenuseid ning koduhooldust mitterahalise toetusena. See hõlmab abi ja järelevalvet kodukeskkonnas ning tegevusi igapäevaelu korraldamiseks. See kehtib ka dementsusega inimeste kohta, kes ei ole määratud ühelegi kolmest hooldustasemest (0).

• Kas ma pean tasuma oma ämma hoolduskulud?

Teatud tingimustel peavad mitte ainult lapsed vanemate, vaid ka nende abikaasade eest maksma ämmaemandate kodukulud. Eelkõige kõrge sissetulekuga perede puhul saab osa vara, mis ületab piisava peretoetuse, nõuda vanema toetuseks-ka ämma jaoks.

• Kas ma saan kodus oma sugulaste eest hoolitseda ja ikkagi töötada?

Osaliselt statsionaarsed asutused hooldavad eakaid ja abivajajaid kuni kaheksa tundi päevas. Spetsiaalne transporditeenus korjab abivajajad peale ja toob õhtul koju. Nii saavad nad jääda koju ka siis, kui sugulased ei saa nende eest päeva jooksul hoolt kanda. Päevakülaliste (veel olemasolevaid) füüsilisi ja vaimseid võimeid säilitatakse ja parandatakse psühhosotsiaalse hoolduse kaudu. Suhtlemine teiste inimestega hoiab ära üksinduse ja eraldatuse. Pikaajalise hoolduse kindlustus katab osa kuludest, sõltuvalt hoolduse tasemest.

• Mis juhtub, kui ma hoolitsen oma sugulaste eest kodus ja jään ise haigeks või tahan puhkusele minna?

Kui te ei saa haiguse, puhkuse või muude põhjuste tõttu ajutiselt ambulatoorset ravi jätkata, võib pikaajalise hoolduse kindlustus katta vajaliku asendusravi kulud maksimaalselt kuus nädalat aastas. Seda nimetatakse ennetavaks hoolduseks. Selleks on aastas hoolimata hooldustasemest saadaval 1612 eurot. Seda summat saab täiendada vahenditega, mis on ette nähtud lühiajaliseks hoolduseks-maksimaalselt 806 euro võrra (50 protsenti lühiajalise hoolduse määrast). Oluline on, et olete selle inimese eest hoolitsenud vähemalt kuus kuud.

• Mida hõlmab lühiajaline hooldus?

Täielik statsionaarne lühiajaline hooldus kuni kaheksa nädalat aastas võimaldab inimestel, kes sõltuvad sellisest hooldusest vaid piiratud aja jooksul. Pikaajalise hoolduse kindlustus katab kulud kuni 1612 eurot nelja või maksimaalselt 3224 eurot kaheksa nädala jooksul aastas. Pool sellest võib suurendada asendushoolduse kulusid.

• Millised võimalused on saadaval päeva- ja ööhoolduse päeval ja öösel?

Osaliselt statsionaarne päeva- ja ööhooldus leevendab ka pere hooldajate koormust. Nüüd on kulud kaetud ka 0. tasemel dementsusega patsientidele (231 eurot). I hooldustaseme puhul maksab hooldusfond dementsuseta inimestele 468 eurot ja dementsusega patsientidele 689 eurot. II hooldustasemel tõuseb summa 1144 ehk 1298 euroni ja III hooldustasandil 1612 euroni.

• Kas iga pereliige saab kodu eest hoolitseda?

Põhimõtteliselt saab igaüks oma lähedaste eest hoolitseda. Hea hooldus pole aga lihtne. Paljud hoolivad sugulased on esialgu abitud ja kardavad seda uut ülesannet. Sel põhjusel pakuvad pikaajalise hoolduse kindlustusseltsid või heategevusorganisatsioonid tasuta kursusi. Siin ei õpita mitte ainult seda, kuidas hooldust vajavat inimest õigesti hooldada, vaid saate ka näpunäiteid, kuidas näiteks selga pingutamata tõsta. Mõnel juhul tulevad spetsialistid korterisse juhendama, näiteks abivahendite õige kasutamise osas.

• Kas ma saan tuua lemmikloomi vanadekodusse?

Võimalus jääda oma lemmiklooma juurde võib hõlbustada vanematel inimestel vanadekodusse kolimist. Koduvedaja otsustab, kas loomade pidamine on lubatud. Kuid paljud hooldekodud tervitavad nüüd lemmikloomi, kuna loomad aitavad kaasa ka vanemate inimeste vaimse tervise ja elukvaliteedi tõstmisele. Seetõttu küsige erinevates kodudes.

• Kas abistavate elamute jaoks on seadusega ette nähtud sätteid?

Puudub seaduslikult kaitstud mõiste "abistav elamine" ja puuduvad eeskirjad selle kohta, millised standardid peavad kodu või hoolduse osas olema täidetud. Samuti ei ole ühtegi kontrolliasutust, kes jälgiks selliste standardite järgimist, nagu näiteks kodurajatiste kodujärelevalveasutus on ette näinud. Seetõttu peaksite enne elamukompleksi üle otsustamist erinevaid pakkumisi võrdlema.

• Kas ma pean sõlmima ka pikaajalise hoolduse kindlustuse?

Kohustuslik pikaajalise hoolduse kindlustus on kohustuslik, nagu ka kohustuslik ravikindlustus. Kõik Saksamaal kohustusliku ravikindlustusega inimesed on automaatselt kindlustatud pikaajaliseks hoolduseks.

Kohustuslik on ka eraõiguslik pikaajalise hoolduse kindlustus, mida tavaliselt taotletakse eraravikindlustusega. Võite vabatahtlikult sõlmida eraõigusliku täiendava pikaajalise hoolduse kindlustuse - olenemata sellest, kas teil on era- või seadusjärgne kindlustus.

• Mida tähendab pikaajalise hoolduse vajadus?

Lihtsamalt öeldes võib öelda: Hooldust vajavad kõik, kes ei tule enam toime lihtsate igapäevaste asjadega, nagu pesemine, hammaste pesemine, toiduvalmistamine ja koristamine. See piirang igapäevaelu regulaarselt korduvates tegevustes peab aga olema püsiv, s.t see peab eksisteerima vähemalt kuus kuud. Igaüks, kes vajab regulaarset arstiabi, vajab ka hoolt.

• Kuidas saada kasu pikaajalise hoolduse kindlustusest?

Kõigepealt peate esitama avalduse vastutavale pikaajalise hoolduse kindlustusele. Reeglina on see patsiendi ravikindlustus. Ta saadab oma meditsiiniteenuse (Medicproof või Medical Service of the Haigekassad = MDK) hooldust vajava inimese koju. Ta viib läbi põhjaliku uurimise ja liigitab hooldust vajava isiku teatud hoolekandetasemele.

Selle aruande põhjal teeb hooldusfond otsuse ja saadab teile hooldustõendi. Kui te ei nõustu, võite esitada vastuväite. Kui nõustute hooldustõendiga, peate otsustama, kuidas hooldus välja peaks nägema.

• Mis on põhihooldus?

Põhihooldus pikaajalise hoolduse kindlustuse mõttes hõlmab isikliku hügieeni valdkonda: pesemine, dušši all käimine, vann, hambaravi, kammimine, raseerimine ja soole või põie tühjendamine. Toitumise valdkonnas on ka hammustada suurusega toidu valmistamine ja toidu tarbimine. Liikuvus hõlmab tõusmist ja magamaminekut, riietumist ja riietumist, kõndimist, trepist ronimist, samuti lahkumist ja tagasi korterisse minekut.

• Kuidas saan taotleda pikaajalise hoolduse kindlustusest kõrgemat klassifikatsiooni?

Võite kirjutada pikaajalise hoolduse kindlustusele ja esitada mitteametliku täiendamise taotluse. Meditsiiniteenistus (Medicproof või MDK) viib läbi hindamise ja otsustab hoolduse taseme. Dementsusega inimeste klassifitseerimisel on mõned eripärad.

• Mis on hoolduspäevik?

Hoolduspäevikut kasutatakse koduhooldusteenuste registreerimiseks, mida erahooldaja osutab hooldust vajavale isikule. Selle hoolduspäeviku eesmärk on aidata teil saavutada pikaajalise hoolduse kindlustuse õige klassifikatsioon. Ravikindlustusseltsid ja heategevusorganisatsioonid pakuvad sobivaid vorme.

• Mida teha, kui mu sugulane pole enam mõistlik?

Igaüks, kes märkab, et inimene ei ole enam juriidiliselt pädev, saab taotleda hooldust. Eestkostekohus kontrollib, kas juriidilise toe nõuded on täidetud. Enne seda tuleks siiski konsulteerida neuroloogiga, et näha, kas vaimse häire korral on ravitav põhjus (nt entsefaliit, äge vitamiinipuudus või insult).

• Kas ma võin minna koos oma dementse sugulasega puhkusele?

Puhkusepakkumisi, mis on spetsiaalselt kohandatud dementsusega patsientide ja nende lähedaste vajadustele, on viimastel aastatel üha enam loodud. Enamikku neist pakkumistest korraldavad piirkondlikud ja kohalikud Alzheimeri tõve seltsid, kuid on ka teisi pakkujaid. Pikaajalise hoolduse kindlustus katab osa hooldus- ja toetuskuludest puhkuse ajal. Teavet saate Saksamaa Alzheimeri ühingust.

• Kas elamine peab olema notari kinnitatud?

Kaks inimest peaksid autori tahtest tunnistama oma allkirjaga elaval testamendil. Notariaalne kinnitamine või notari kinnitus on võimalik, kuid mitte nõutav.

• Milline on hooldus TÜV?

Hooldus TÜV on mõeldud hoolduse kvaliteedi ja läbipaistvuse tõstmiseks. Haigekassa (MDK) meditsiiniteenistus või Medicproof kontrollib statsionaarseid raviasutusi ja ambulatoorseid arstiabi osutajaid ette teatamata ja vastavalt teatud kriteeriumidele. Tulemused tuleb avaldada, hindeid on 1 kuni 5.

Sildid:  Rasedus naiste tervis toitumine