Plaastritest

Dr. med. Philipp Nicol on vabakutseline kirjaniki meditsiinitoimetuses.

Lisateavei ekspertide kohta Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Plaastritest on nahatest, mille abil saab kindlaks teha, kas ja millised ained põhjustavad kontaktallergiat. Selleks rakendab arst patsiendi nahale erinevaid aineid, mis võivad vallandada allergia (allergeenid) (epikutaanne = "nahal"). Lisateavet plaastritesti kohta, millal seda kasutatakse ja millised riskid sellega kaasnevad.

Mis on plaastritest?

Plaastritest on nahatest, mida kasutatakse nn kontaktallergia (allergiline kontaktdermatiit) - näiteks nikliallergia - diagnoosimiseks. Need tekivad pikaajalisel otsesel kokkupuutel nahaga vastava vallandava ainega (nt niklit sisaldav kaelakee). Kuna ülitundlikkusreaktsioonid tekivad hilinemisega, räägivad arstid hilist tüüpi (IV tüüp) allergilistest reaktsioonidest.

Kõnekeeles nimetatakse plaastritesti ka kipsitestiks. Siin kleebib arst patsiendile testimiseks spetsiaalsed plaastrid, millel on allergia vallandajad (allergeenid). Mõne päeva jooksul on vastavatest nahareaktsioonidest näha, kas mõne testitava aine suhtes on tegelikult kontaktallergia.

Millal te teete plaastritesti?

Dermatoloog kasutab kontaktallergia kahtluse korral plaastritesti. See võib juhtuda näiteks korduvate ja ebaselgete nahamuutuste korral.

Mida te teete plaastritestiga?

Plaastritestiga saab testida üle 4000 allergeeni. Selleks on saadaval standardiseeritud testlahendused. Kõige tavalisem allergilise kontaktdermatiidi põhjus on nikkel.

Testimiseks paneb arst patsiendi seljale või küünarvarrele spetsiaalsed nahaplaastrid. Plaastrid sisaldavad võimalikke allergia vallandajaid väikestes alumiiniumkambrites (tavaliselt lahjendatud vaseliiniga). Tavaliselt jäävad nad nahale päevaks või paariks. Kui kaotate kehakaalu, kontrollib arst, kas teil on nahal ülitundlikkusreaktsioone ühes või mitmes kõnealuses piirkonnas. Ta kontrollib seda teist korda üks või kaks päeva pärast plaastri eemaldamist - mõnikord kulub allergilise reaktsiooni tekkimine kontaktallergeenile kauem.

Millised on plaastritesti riskid?

Testiallergeenide puhul soovitavad eksperdid kontsentratsioone, mis kogemuste kohaselt ei käivita põletikulisi reaktsioone ja mis reeglina ei põhjusta uut ülitundlikkust. Kui jah, siis räägitakse esmasest sensibiliseerimisest. Seni on seda mõne tugeva allergeeniga täheldatud vaid harva. Kuna aga riski ei saa põhimõtteliselt välistada, ei tohiks arst teha plaastritesti ainetega, millega patsient pole veel kokku puutunud.

Tundliku nahaga patsientidel võib plaastri alla kogunenud kuumus ja niiskus ärritada kahjustatud nahapiirkondi.

Harvadel juhtudel võib plaastritesti tulemuseks olla anafülaktiline šokk, halvimal juhul teadvuse kaotus ja kardiovaskulaarne puudulikkus.

Mida pean plaastritesti ajal arvestama?

Niikaua kui olete plaastrid plaastritesti jaoks pannud, ei tohiks te duši all käia, trenni teha ega tugevalt higistada.

Põhimõtteliselt on plaastritest ohutu ja usaldusväärne allergia test, mille abil saab tavaliselt mõne päeva pärast tuvastada kontaktallergia vallandaja.

Sildid:  Rasedus toitumine teismeline