Toetatud elamine

Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Toetatud elamine pakub eakatele inimestele võimalust elada korteris iseseisvalt ja saada samal ajal vastavalt vajadusele tugiteenuseid nagu hooldusasutuses. Seda tüüpi elamine on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud.

Jääge sõltumatuks

Toetatud elamise kontseptsioon tõotab jätta eakate inimeste igapäevaelu abivahendites praktiliselt muutumatuks võrreldes "tavalise" korteriga. Vajadusel on kvalifitseeritud abi, turvalisus ja turvalisus vaid telefonikõne või nupuvajutus.

Toetatud elu soovib seega ühendada iseseisva elamise eelised oma leibkonnas eelistega, mis tulenevad hästi varustatud kodus elamisest. Kooskõlas põhimõttega „nii palju iseseisvust kui võimalik, nii palju abi kui vaja” on korterid varustatud eakate jaoks, vastavad nende elanike vajadustele ja asuvad spetsiaalselt eakatele ehitatud elamukompleksis. Tavaliselt on need mõeldud ühele või kahele inimesele.

Sõltuvalt nende vajadustest saavad selliste korterite elanikud kasutada ka selliseid teenuseid nagu toitlustamine ratastel või ambulatoorsed hooldusteenused.

Olulised kriteeriumid

Vähemalt teoorias. Sest seni puuduvad abistava elu jaoks siduvad standardid. Seetõttu on toetuse kvaliteet, liik ja ulatus väga erinevad. Mõned toetatud elamise süsteemide operaatorid võivad pakkuda laia valikut teenuseid, teised aga veidi rohkem kui hooldajateenust.

Kui olete huvitatud abistava elamise kontseptsioonist (olgu see siis teile või kallimale), peaksite kindlasti võrdlema erinevaid pakkumisi ja nende maksumust, et mitte sattuda vastikute üllatusteni. Paljud linnad ja omavalitsused pakuvad ülevaadet piirkondlikest abistamise võimalustest. Sobiva rajatise valimisel on olulised punktid ja näpunäited:

  • Saatke teile üksikasjalikku teavet erinevate majade kohta. Heitke pilk mitmele majale ja vaadake pakkumisi oma isiklike (või teie kallima) eelistuste põhjal. Võimalusel räägi elanikega.
  • Eluasemepakkumine peaks sisaldama iseseisvat korterit (omandis või üürile antud), mis on takistusteta.
  • Tehnilised nõuded hädaabikõnega ühendamiseks peaksid korteris olemas olema.
  • Elamukompleks peaks asuma kesklinnas ning kauplused, arstid ja apteegid jalutuskäigu kaugusel. Samuti on hea, kui läheduses on ühistransport.
  • Lisaks on olulised ühisruumid, mis soodustavad üürnike omavahelist suhtlemist ja kooselu.
  • Kontrollige, kas operaator hõlmab põhiteenuseid. Tarbija nõustamiskeskuse sõnul hõlmab see hädaabikõnet, kontaktisikut ja hooldajateenust. Samuti saate võrrelda valikulisi teenuseid, nagu kodune abi, triikimisteenus, söök ratastel ja abi ametiasutustega suhtlemisel. Tavaliselt maksate mõlema teenuse eest kindlasummalise kuutasuga.
  • Pöörake tähelepanu kulude, eriti lisateenuste, täpsele jaotusele. Liigse hoolduse kindlasummalised hinnad tühistavad sageli ilmselt odavad üürid.
  • Reeglina sõlmivad elanikud kaks lepingut: korteri üüri- või ostuleping ja hooldusleping. Kontrollige neid lepinguid hoolikalt! Tarbija nõustamiskeskuse teatel on põhiteenuste kulud vähemalt 15 eurot, kui hooldaja on kohal ja kodune hädaabinumber on 60 kuni 150 eurot.
  • Selgitage kindlasti, mis juhtub sõltuvusse jäädes. Operaatorid pakuvad tavaliselt lühiajalist abi, näiteks pärast haigust. Püsiva hoolduse korral peab olema piisavalt ambulatoorset arstiabi.
  • Üürileping ei tohiks sisaldada ühtegi klauslit, mille kohaselt tervisliku seisundi halvenemine või hooldusvajaduse tekkimine viib lepingu lõpetamiseni.

Toetusega elamispinna üürid on üldiselt mõnevõrra kõrgemad kui võrreldavad kohalikud üürid, kuna elanikud kannavad ka üldruumide kulud. Teatud tingimustel on õigus kulude (osalisele) katmisele, nt. B. eluasemekõlblikkuse tunnistuse, eluasemetoetuse või sotsiaalhoolekandeameti kaudu. Andke endast teada!

Järelevalvega jagatud korterid

Abistavad kogukonnad on mõeldud inimestele, kes ei saa enam ise hästi hakkama. Eesmärk on juhtida kogukonna igapäevaelu.

Abistavate rühmade elanikud elavad takistusteta ümberehitatud korterites. Köök ja elutuba on kõik ühised ning igal elanikul on oma tuba, kuhu taganeda.

Hooldajad toetavad korteriosakut, näiteks korraldavad majapidamist ja korraldavad igapäevaelu. Nagu ambulatoorse ravi puhul, hoolitseb ambulatoorne arstiteenus vanemate üürnike eest, kui nad vajavad abi.

Elanikud maksavad kulud oma privaatruumide eest ning proportsionaalselt üldruumide, majapidamistoetuste ja abipersonali kulud. Lisaks võivad olla individuaalsed hoolduskulud.

Siiani on abistavate kogukondade arv Saksamaal endiselt väga piiratud. BMB elamugrupi uuringu kohaselt oli 2017. aastal kõigis 16 liidumaal veidi üle 3000 jagatud korteri.

Elamugruppide edendamine

Ambulatoorse hooldusega elamugrupid on ühiskorterid, kus on vähemalt kolm hooldust vajavat inimest, eesmärgiga ühiselt korraldada õendusabi.

Hooldust vajavad inimesed (sh 1. hooldustasandil), kes elavad abistavas rühmas, saavad taotleda nn grupielamise lisatasu 214 eurot kuus. Üks eeltingimusi on see, et õde võtab enda peale organisatsioonilised ja õendusülesanded. Vähemalt kolme elanikuga idufirma puhul saab taotleda stardirahastust 2500 eurot elaniku kohta ja kokku maksimaalselt 10 000 eurot.

Sildid:  tervislik töökoht naiste tervis teraapiad 

Huvitavad Artiklid

add