Koduelanikud - õigused

Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Millised õigused on koduelanikel? Mis peaks ja peab olema kodulepingus? Millised klauslid on lubamatud? Siit leiate kõik, mida peate teadma vanadekodude ja hooldekodude elanike õiguste kohta.

Koduleping

Kodu elanikel või muudel majutusvõimalustel (hooldus- või hooldusasutustega) on teatud õigused, mis on reguleeritud vastavas kodulepingus. Tulevane elanik sõlmib selle kodu operaatoriga.

Alates 1. oktoobrist 2009 on kodu- ja hoolduslepingute üksikasju reguleeritud üleriigilise eluaseme- ja hoolduslepingu seadusega. Pole tähtis, kas elate vanadekodus, vanadekodus, hooldekodus või puuetega inimeste kodus.

Teisi salajaste seaduste eeskirju, näiteks ehituse ja personali miinimumvarustust, reguleerivad osariigid seadustega.

Kodune järelevalve

Kodujuhendaja kontrollib, kas kodud vastavad kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele. See on föderaalriikide asi ja töötab seetõttu riigiti erinevalt. Kodulepingus tuleb nimetada vastava kodu eest vastutav kodujuhendaja. Lisaks saab nimekirja tavaliselt küsida vastavalt sotsiaalhoolekandeametilt; seal registreeritakse, milline asutus teostab järelevalvet konkreetse kodu üle.

Koduhooldustöötajate hulka kuuluvad administraatorid, sotsiaaltöötajad ja hooldajad. Lisaks oma kontrollifunktsioonile nõustavad nad elanikke ja sissekolimisest huvitatud isikuid, kodu nõuandvaid nõukogusid, kodukaitsjaid, aga ka koduoperaatoreid. Nad saavad teada küsimustest, mis puudutavad kodulepingut ja kodu eeskirju, aga ka kaebustest või osalemisest koduorganisatsioonis.

Kodujuhendaja kontrollib iga kodu vähemalt kord aastas. Eksameid saab igal ajal registreerida või registreerimata jätta.

Õigus kaasa rääkida

Isegi kui koduomanik teeb kõik olulised organisatsioonilised otsused - on elanikel võimalus kaasa rääkida. See toimub ühe kolmest esindusorganist: kodu nõuandekogu, koduadvokaadi või asenduskomitee kaudu. Kodujuhtkond peab kõik olulised planeeritud muudatused eelnevalt vastavate elanike esindajatega läbi arutama.

Kodu nõuandekogu

Kodu nõuandekogusse saab lisaks elanikele valida sugulasi ja muid usaldusisikuid. Koos soovitavad nad muudatusi, edastavad elanike kaebusi ja aitavad uutel toakaaslastel sisse elada.

Kodune nõuandekogu peab olema kaasatud ka tasustamisläbirääkimistesse ning läbirääkimistesse tulemus- ja kvaliteedilepingute üle. Samuti tegeleb ta kodujuhendajaga kvaliteedi tagamise ja jälgimisega.

Kodujuhtimine peab kaasama kodu nõuandekogu muu hulgas järgmistesse olukordadesse:

• Kodumudeli lepingute väljatöötamine
• Kodukorra kehtestamine
• Kodukulude muutus
• Üritused elanikele
• Struktuurilised muutused
• Majutuse, hoolduse ja toidu kvaliteedi edendamine

Kodukaitsja

Kui kodus ei ole vähemalt kolme vabatahtlikku, kes ühiselt moodustavad kodu nõuandekogu, võtab selle asemel ülesandeks üks valitud koduadvokaat. See on vabatahtlik tegevus, mille võib endale võtta resident, sugulane või hooldaja. Kodukaitsja jääb ametisse alles seni, kuni on valitud uus kodu nõuandekogu.

Asenduskorpus

Alternatiiv kodukaitsjale on asendusorgan. See võib koosneda lähedastest, hooldajatest ja vanemate või puudega eneseabirühmade esindajatest. Kodukaitsjal - nagu ka asenduskomisjonil - on samad ülesanded ja õigused kui kodusel nõuandekogul. Seda kasutatakse peamiselt siis, kui elanikud vajavad peaaegu eranditult hooldust või dementsust, kuid ei saa enda eest rääkida.

Kodulepingu sõlmimine

Uus elanik sõlmib koduteenuse pakkujaga kodulepingu. See fikseerib mõlema poole õigused ja kohustused. Elu- ja hoolduslepingu seadus ja vastavad riiklikud eeskirjad annavad raamistiku, mida iga koduleping peab sisaldama. Igal tulevasel elanikul on õigus lepingu sisust aegsasti enne lepingu sõlmimist kirjalikult teada saada (nt näidislepingu abil). Asjaomane isik peaks saama rahulikult sisuga tutvuda ja vajadusel konsulteerida tuttavate inimestega. Paljud tarbijakaitseorganisatsioonid ja hooldekodude elanike huvide föderaalne esindus (BIVA) pakuvad kodulepingute osas nõu.

Lepingus tuleb nõustamis- ja kaebamisvõimalused (kodujärelevalve) koos kontaktiaadressidega selgesõnaliselt loetleda. Lisaks minimaalsetele juriidilistele nõuetele (näiteks elanike kaitse või lepingud sotsiaalhoolekandeasutustega) saavad elanikud lepingu sisu üle läbirääkimisi pidada. Mitte mingil juhul ei ole nad kohustatud kodulepingut muutmata kujul vastu võtma. Kodujärelevalve üldjuhul ei vaidle vastu täiendavatele määrustele elanike kasuks.

Kodulepingu sisu

Iga koduleping peab üksikasjalikult kirjeldama kodu teenuseid. See hõlmab näiteks õendusabi missiooni, aktiveerivate ja taastavate meetmete ulatust ning arstiabi ja töövõimalusi. Samuti tuleb märkida, milliseid teenuseid osutavad välised teenusepakkujad. Kirjeldatakse ruume ja kasutusvõimalusi, näiteks kus on toit, kas on lift ja kas lemmikloomad on lubatud.

Tuba või korter tuleb nimetada konkreetselt, märkides asukoha majas ja suuruse. Samuti on üksikasjalikult loetletud majutuskoha varustus ja kõrvalkulud. See peaks ka märkima, millist isiklikku sisustust on elanikul lubatud uude elukohta tuua.

Leping sisaldab teavet majapidamisteenuste, toitlustamise, hooldusteenuste, saadaolevate abivahendite ja individuaalselt kokku lepitud lisateenuste kohta. Veenduge, et kasu ja elutingimused oleksid võimalikult täpselt kirjeldatud. Te ei saa tagasiulatuvalt nõuda teenuseid, mis ei sisaldu kodulepingus - välja arvatud kõrgem tasu.

Kodus viibimise kulud peavad olema ka lepingus selgelt nähtavad. Millised teenused on hinna sees ja kus võivad tekkida lisakulud? Elanikel peab olema võimalik hinnata rahalist koormust, millega nad vastava lisateenuse kasutamisel kokku puutuvad. Sama oluline on see, kui suure osa maksab pikaajalise hoolduse kindlustus hooldust vajavate inimeste eest.

Hooldustasud, sealhulgas hooldus, majutus, toitlustus ja muud teenused tuleb eraldi välja tuua. Koduteenuse osutaja peab teatama ja põhjendama tasu tõstmist neli nädalat enne nende jõustumist. Kodutasude diferentseerimine kulude kandjate järgi ei ole lubatud.

Lubamatud klauslid

Kohustus osaleda religioossetel üritustel on vastuolus põhiõigusega religiooni vabaks tegemiseks ja on seetõttu ebaefektiivne. Lisaks saavad koduelanikud - nagu kõik teisedki - valida arsti ja apteekri, keda nad usaldavad. Kodujuhtkonna vastavad spetsifikatsioonid või piirangud ei ole lubatud. Elanikud otsustavad, kas nad soovivad, et neid raviks kodu lepinguline arst või eelmine arst.

Kodused reeglid sarnanevad kodukorraga. Koduteenuse osutaja töötab need välja nõuandekomiteega konsulteerides. Sisu peab vastama koduseadusele.

Sageli on kodutellimus ka kodulepingu osa. Siis ei tohi koduomanik ilma elanike nõusolekuta muuta kodu eeskirju: Kodulepingu punktid, mille kohaselt on kodueeskirjad nende kehtivas versioonis osa kodulepingust, on ebaefektiivsed.

Sildid:  toitumine Rasedus hambaravi