Gripp tabab aju

Christiane Fux õppis Hamburgis ajakirjandust ja psühholoogiat. Kogenud meditsiinitoimetaja on kirjutanud ajakirjaartikleid, uudiseid ja faktitekste kõikidel mõeldavatel terviseteemadel alates 2001. aastast. Lisaks tööleis töötab Christiane Fux ka proosas. Tema esimene kriminaalromaan ilmus 2012. aastal ning ta kirjutab, kujundab ja avaldab ka oma kriminäidendeid.

Veel Christiane Fuxi postitusi Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Gripp on lõpuks läbi, aga pea on ikkagi kinni? Halvenenud mõtlemisvõime võib olla viirusnakkuse pikaajaline mõju.

Igaüks, kes on gripipõletiku keskel, on vaevalt üllatunud, kui ka aju ei taha korralikult töötada. Kuid isegi kui klassikalised gripisümptomid on juba ammu vaibunud, võivad tekkida keskendumis- ja mäluhäired.

"On teada, et aju reageerib infektsioonidele. Kuid siiani pole keegi uurinud, mis pärast juhtub, ”ütleb prof Martin Korte tehnikaülikooli (TLÜ) Braunschweigi raku neurobioloogia osakonnast.

Et saada rohkem teavet võimalike pikaajaliste mõjude kohta ajule, uurisid TLÜ teadlased varem erinevate A-gripiviirustega nakatunud hiirte õppimis- ja mäluvõimeid ning aju struktuure.

Halb mälu

Isegi 30 päeva pärast nakatumist täheldasid teadlased, et loomad ei saanud õppimis- ja mäluülesannetega tavalisest vähem hakkama. Näiteks oli neil probleeme basseinis veepinna alla peidetud puhkeplatvormi leidmisega.

Seejärel näitasid anatoomilised uuringud, et gripihiirte aju struktuur on muutunud: teatud ajupiirkondade närvirakkudel oli tavapärasest vähem sünapsisid. Neid närviprotsesse kasutavad neuronid üksteisega suhtlemiseks. Muuhulgas mõjutas see hipokampust, ajupiirkonda, mis vastutab õppimisprotsesside ja mälestuste eest.

Ajuhooldajad jooksevad hulluks

Aju muutuste põhjuseks võivad olla nn mikrogliiarakud. "Nad on nagu hooldajad ajus ja tagavad korra," selgitab uuringu autor dr Kristin Michaelsen-Preusse. "Näiteks eemaldavad nad surnud rakkude jäänused."

Nakkuste korral võitlevad nad ka patogeenidega. Kuid nad võivad reageerida nii ägedalt, et ründavad ka närvirakke, mida nad peaksid kaitsma. "Seejärel võiks olla mõttekas näiteks mikrogliaalrakkude aktiivsust ravimitega aeglustada," ütleb Korte. Kuid edasised katsed peaksid seda kõigepealt näitama.

See sõltub viirusest

Kuid mitte kõik gripiviiruse tüved ajus ei käivitanud selliseid muutusi: 100 aastat tagasi ringleva Hispaania gripi patogeeniga sarnanev viirus H1N1 satub küll ajju, kuid ei kutsu esile sealsete mikrogliiarakkude ülereageerimist.

Mitte H7N7 puhul, mis mõjutab praegu peamiselt linde, kuid mida peetakse võimalikuks pandeemia põhjustajaks. Selle viirusega nakatunud hiirtel täheldasid teadlased muutunud aju struktuure ja ajufunktsiooni halvenemist.

Kahju tekitasid ka infektsioonid Hongkongi gripiviirusega H3N. Teadlased olid üllatunud, sest see viirus ei ole isegi ajus endas aktiivne.

Seetõttu kahtlustavad teadlased, et teatud organismi immuunreaktsioonid tekitavad sõnumitoojaid, mis hoiatavad ka aju immuunsüsteemi. See võib vallandada mikrogliiarakkude liigse aktiivsuse, isegi kui nad viirusega kokku ei puutunud.

Normaliseerimine alles 120 päeva pärast

Esiteks head uudised: gripihiirte stressis aju taastus. Kuid see võib kesta kuni 120 päeva - märkimisväärne osa nende elueast hiirtel. Ekstrapoleerituna inimese eeldatava elueaga võib taastumisprotsess kesta mitu aastat, arvab Michaelsen-Preusse.

Tulemused võivad olla veel üks argument gripivaktsineerimise kasuks, usuvad teadlased. Siiski pole veel kindel, kas gripiviirused avaldavad inimese ajule tegelikult sama mõju. Ja teadlased tahavad ka uurida, kas gripivaktsineerimine võib sel juhul tegelikult ära hoida aju immuunrünnaku tagajärgi.

Nakkuse jäljed ajus

Juba mõnda aega on Korte meeskond uurinud ka seda, kas bakteriaalsed infektsioonid võivad ka pikas perspektiivis ajusse jälgi jätta. "See viitab palju," ütleb teadlane. Teadlased soovivad tutvustada oma ulatusliku uuringu tulemusi lähikuudel.

Sildid:  Beebi Laps magama toitumine