Aordiklapp
Eva Rudolf-Müller on vabakutseline kirjaniki meditsiinimeeskonnas. Ta õppis inimmeditsiini ja ajaleheteadusi ning on korduvalt töötanud mõlemas valdkonnas - arstina kliinikus, retsensendina ja meditsiiniajakirjanikuna erinevates eriajakirjades. Praegu töötab ta online -ajakirjanduses, kus kõigile pakutakse laia valikut ravimeid.
Lisateavei ekspertide kohta Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.Aordiklapp on üks neljast südameklapist. See asub vasaku vatsakese ja peamise arteri (aordi) vahel. Seal toimib see väljalaskeklapina: see laseb verel voolata ainult aordi suunas. Kui südameklapp on ahenenud või ei sulgu tihedalt, häirib see verevoolu. Lugege kõike, mida peate aordiklapi kohta teadma!
Aordiklapp: taskuklapp vasakus südames
Aordiklapp toimib ventiilina vasaku südamekambri (vatsakese) ja väljuva peaarteri (aordi) vahel. Ehituslikult on tegemist nn taskuklapiga: See koosneb kolmest poolkuu kujulisest "taskust", mille kuju meenutab pääsukeste pesasid. Asendi ja kuju tõttu nimetatakse neid tagumisteks, parempoolseteks ja vasakpoolseteks poolkuulventiilideks ning need koosnevad endokardi (südame siseseina) kahekordsest kihist. Sarnaselt teiste ventiilidega on aordiklapp kinnitatud südamekarkassi kiulise rõnga külge.
Toimib väljalaskeklapina
Aordiklapp avaneb põhiarteri (aordi) suunas, kui süstooli ajal (vatsakeste kokkutõmbumine) pumbatakse veri vasakust vatsakesest aordisse ja seega suurde vereringesse. Kuni rõhk vasakus vatsakeses ületab aordi rõhu (mis on süstooli puhul), ei saa veri kambrisse tagasi voolata. Kui aga vatsake lõdvestub järgneva diastooli (vatsakese lõdvestumise) ajal, et võtta verd vasakust aatriumist, langeb rõhk vatsakeses võrreldes aordiga. Veri võib tagasi voolata; kuid aordiklapp takistab seda tagasivoolu:
Klapi lamedad taskud täituvad verega, mis jääb nendesse kinni, kui tagasivool algab. See paneb taskute servad üksteise lähedale. Lisaks on taskutel tavaliselt vaba sõlme keskel väike sõlm. Kui vere tagasivool surub üksteise vastu, jäävad need sõlmed kinni ja tihendavad seega täiendavalt aordiklapi keskpunkti. See sulgeb kindlalt vasaku vatsakese ja aordi vahelise ühenduse.
Arst võib aordiklapi sulgemist stetoskoobiga tajuda kui teist südamehäält.
Tavalised aordiklapi probleemid
Aordiklapi stenoos (aordistenoos) on see, mida arstid nimetavad ahenenud aordiklapiks. Tavaliselt on see omandatud, harvem kaasasündinud. Aordi stenoosi kõige levinum põhjus on arterioskleroosist tingitud degeneratiivsed muutused: kaltsiumi ladestumine südameklapis halvendab selle liikuvust. Vere saab vasakust vatsakesest välja pumbata ainult raskustega ja rõhk vatsakeses tõuseb. Selle tulemusena pakseneb kambri sein (hüpertroofia).
Aordiklapi puudulikkuse korral ei sulgu südameklapp enam tihedalt, nii et veri voolab diastoli ajal aordist tagasi vasakusse vatsakesse. Nüüd suurem verehulk koormab vasaku vatsakese (mahuline koormus), mis lõpuks laieneb (laienemine). Aordi regurgitatsiooni korral võib ka südame sein pakseneda.
Inimesed, kelle aordiklapp koosneb ainult kahest taskust, on nende haiguste suhtes eriti vastuvõtlikud. See niinimetatud kahepoolne (kahe lehega) aordiklapp on kõige sagedasem kaasasündinud südameklapi defekt. Seda esineb umbes ühel kuni kahel protsendil elanikkonnast ja peamiselt meestel.
Aordiklapi häireid kuuleb arst kõige paremini stetoskoobiga rinnaku paremal, ligikaudu teise ja kolmanda ribi vahel.
Nii stenoosi kui ka puudulikkuse korral võib osutuda vajalikuks asendada haige aordiklapp proteesiga.
Sildid: vaktsineerimised tcm sümptomid
