Elundidoonorluseks on endiselt vaja nõusolekut

Christiane Fux õppis Hamburgis ajakirjandust ja psühholoogiat. Kogenud meditsiinitoimetaja on kirjutanud ajakirjaartikleid, uudiseid ja faktitekste kõikidel mõeldavatel terviseteemadel alates 2001. aastast. Lisaks tööleis töötab Christiane Fux ka proosas. Tema esimene kriminaalromaan ilmus 2012. aastal ning ta kirjutab, kujundab ja avaldab ka oma kriminäidendeid.

Veel Christiane Fuxi postitusi Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Arutelus elundidoonorluse seaduse reformi üle valitses suure häälteenamusega niinimetatud nõusoleku või otsustuslahenduse täiendav eelnõu. Selle esitas rühmitus, mida juhtisid roheliste partei juht Annalena Baerbock ja Katja Kipping vasakpoolsest. See näeb ette, et doonorid peavad nagu varemgi aktiivselt andma nõusoleku elundidoonorluseks - või nende sugulased tunnistavad seda tahet.

Põhimõtteliselt säilitatakse vana määrus

Seaduseelnõuga, mis tugevdab elundidoonorluse otsuste vastuvõtmise soovi, säilitatakse põhimõtteliselt vana elundidoonorluse määrus. Tulevikus tuleks aga kodanikelt regulaarselt aktiivselt küsida nende suhtumise kohta - näiteks uue isikutunnistuse taotlemisel. Lisaks peaksid perearstid oma patsiente elundidoonorluse osas iga kahe aasta tagant nõustama. Vastused tuleks salvestada keskandmebaasi.

Parlament lükkas tagasi opositsioonilahenduse

Bundestagi liikmed lükkasid tervishoiuminister Spahni esitatud palju arutatud eelnõu kahekordse vastuolu lahendamise kohta tagasi 379–292 poolthäälega ja kolm erapooletut. Järgmises voorus hääletas laiendatud otsustuslahenduse poolt 432 ja 200 vastu. Erapooletuks jäi 37.

Spahn, aga ka teiste erakondade liikmed, näiteks SPD terviseekspert Karl Lauterbach, olid kahekordse vastuolu lahenduse raames kampaaniat teinud, et kõiki kodanikke peetakse automaatselt doonoriteks, kui nad pole varem elundidoonorluse vastu aktiivselt vastuväiteid esitanud - või kui nende lähedastel on usutavalt vastav tunnistab.

Elanikkond vastuolu lahendamiseks

Elanikkonna arvamus erineb parlamendi omast. ZDF poliitbaromeetri hiljutine uuring näitas, et 61 protsenti sakslastest pooldab vastuväiteid käsitlevat määrust - ja ainult 36 protsenti vastu.

Elundidoonorluse patsientide organisatsioonid ja arstide ühendused on otsuses sügavalt pettunud. «Nüüd vastu võetud seaduseelnõu kujutab endast vaid teatud muudatust varasemas otsustuslahenduses, millel on olnud vähe mõju. See ei ole hea uudis meie raskelt haigetele patsientidele, "ütleb Saksamaa uroloogiaühingu e.V. peasekretär prof Maurice Stephan Michel avalduses.

Millised olid argumendid kahe eelnõu poolt ja vastu?

Bundestagis toimunud hääletusele eelnes parlamendiliikmete seas emotsionaalne debatt. Parlamendirühma nõue hääletamiseks tühistati - saadikud järgisid oma otsuse tegemisel oma südametunnistust.

Vastuolulahenduse vastased rõhutasid õigust füüsilisele puutumatusele, mida ei tohiks kustutada isegi inimese ajusurmaga. Lisaks seatakse vastuolu lahenduse puhul kahtluse alla annetuse vabatahtlikkus.

Selline riigi sekkumine üksikisiku vabadusse on vastuvõetamatu. Inimesed muutuksid ka doonoriteks, kes poleks seda oma elu jooksul soovinud - lihtsalt sellepärast, et nad pole seda testamenti dokumenteerinud.

Vastuolulahenduse pooldajad on vastu sellele, et küpsed kodanikud võivad eeldada oma suhtumise dokumenteerimist, kui see päästaks inimelusid. Nad kahtlevad, et praegu kavandatavate muudatuste tõttu dokumenteerib oluliselt rohkem inimesi oma tahet kui varem. Otsus jääks seega jätkuvalt nende sugulaste peale, kes kahtluse korral otsustavad suurema tõenäosusega annetuse vastu.

Elundipuudus Saksamaal

Parlamendis ollakse üksmeelel selles, et elundidoonorluse arv peaks kiiresti suurenema. Igal aastal ootab selles riigis elundit üle 9000 patsiendi. Seevastu oli 2019. aastal vaid 932 inimest, kes annetasid oma surmaga kokku 2995 elundit. Tegelikult on Saksamaa 11,2 rahastajaga miljoni elaniku kohta Euroopa võrdluse lõpus.

Vahepeal on paljud Euroopa riigid kasutusele võtnud vastuolu lahenduse. Sellest saavad kasu ka sakslased: keskse elundite eraldamise agentuuri Eurotransplant kaudu, kuhu kuulub kaheksa Euroopa riiki, saab Saksamaa rohkem elundeid, kui see kättesaadavaks teeb.

Siirdamisametnikud peaksid doonorid kindlaks tegema

Selle parandamiseks on mõeldud ka eelmisel aastal vastu võetud siirdamisseaduse muudatus (teatas). Muuhulgas tuleks vabastada kliinikutes siirdamisohvitserid, et tuvastada võimalikud elundidoonorid ja vajadusel neist teatada, samuti pidada arutelusid sugulastega ja nendega kaasas käia. Praegu ei võeta arvesse paljusid võimalikke doonoreid. Sellest meetmest üksi aga ei piisa - 2019. aastal teatati annetajatest veidi vähem kui 2018. aastal.

Elundidoonorluse kõrge heakskiit

Üldiselt on Saksamaal elundidoonorluse heakskiit kõrgel tasemel: föderaalse tervisehariduskeskuse (BZgA) uuringu kohaselt on 72 protsenti küsitletutest nõus ise annetama. 21 protsenti poleks nõus. Kuid ainult igal kolmandal sakslasel on doonorikaart, millega nad näitavad oma valmisolekut annetada või mitte annetada.

Sildid:  alkoholi narkootikume Rasedus Haigused