Inimese soolest avastati mikroplast

Christiane Fux õppis Hamburgis ajakirjandust ja psühholoogiat. Kogenud meditsiinitoimetaja on kirjutanud ajakirjaartikleid, uudiseid ja faktitekste kõikidel mõeldavatel terviseteemadel alates 2001. aastast. Lisaks tööleis töötab Christiane Fux ka proosas. Tema esimene kriminaalromaan ilmus 2012. aastal ning ta kirjutab, kujundab ja avaldab ka oma kriminäidendeid.

Veel Christiane Fuxi postitusi Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Nüüd on see ametlik: plastjäätmed satuvad ka inimestesse. Austria teadlased avastasid inimese soolestikus esmakordselt mikroplasti. Veel pole selge, kas pisikesed plastosakesed võivad keha kahjustada. Kuid loomade uuringud näitavad seda.

Plastjäätmeid on kõikjal - ja see puudutab teadlasi kogu maailmas. Kui mõned maadlevad ookeanis kümnete tuhandete tonnide kilekottide, pudelite ja muu prügiga, siis teised keskenduvad mikroskoopilistele plastosakestele.

Oli vaid aja küsimus, millal teadlased inimkehast, täpsemalt soolestikust, esimest korda nn mikroplasti leidsid. Bettina Liebmann föderaalsest keskkonnaagentuurist ja Philipp Schwabl Viini meditsiiniülikoolist suutsid seda tõestada.

Mikroplastid igas väljaheiteproovis

Uurijad uurisid väljaheiteproove kaheksalt uuritavalt, kes olid pärit erinevatest riikidest: Soomest, Hollandist, Suurbritanniast, Itaaliast, Poolast, Venemaalt, Jaapanist ja Austriast. Osalejad pidasid nädal aega toidupäevikut ja andsid seejärel väljaheiteproovi. Selle aja jooksul oli igaüks neist söönud toitu, mis oli pakitud kile sisse, või PET -pudelitest valmistatud jooke. Enamik sõi ka kala või mereande. Taimetoitlased ei olnud esindatud.

Teadlased katsetasid väljaheiteproove kümne maailma enimkasutatava plasti peal - ja leidsid, mida otsisid. Nad leidsid kõigist proovidest pisikesi plastosakesi. 10 grammi väljaheite kohta oli keskmiselt 20 mikroplasti osakest. "Meie laboris suutsime tuvastada üheksa erinevat tüüpi plastikut, mille suurus oli vahemikus 50 kuni 500 mikromeetrit," selgitab Föderaalse Keskkonnaagentuuri mikroplastiliste analüüside eest vastutav ekspert Bettina Liebmann.

Toidu kaudu kehas

Kõige sagedamini puutusid teadlased kokku polüpropüleeniga, millest valmistatakse jogurtipotte ja pudelikorke, aga ka tekstiile.Samuti polüetüleentereftalaadil ehk lühidalt PET-il, mida leidub muu hulgas plastist joogipudelites ja kortsuvabas riietuses.

"Kuna katsealuseid on vähe, ei saa me usaldusväärselt luua otseseid seoseid toitumisharjumuste ja mikroplastidega kokkupuute vahel," selgitab uuringu juht Schwab.

Risk oma tervisele?

Mikroplastide mõju inimorganismile - ja eriti seedetraktile - on endiselt seletamatu: "Ma ei oska öelda, mil määral see võib mõjutada inimeste tervist. Selleks on veel liiga vara," ütleb esimene autor Philipp Schwabl.

Mikroplastid võivad tungida sooleseina

Loomadel on aga juba täheldatud, et osakesed suudavad ületada soolebarjääri ja sattuda otse organismi. Varasemates uuringutes leidsid teadlased verest, lümfist ja isegi maksas pisikesi plastosakesi. Loomkatsed annavad ka tõendeid selle kohta, et mikroplastid võivad soodustada põletikulisi reaktsioone seedetraktis ning soodustada kahjulike ainete ja patogeenide imendumist soolestikust organismi.

"Siiski on vaja täiendavaid uuringuid, et hinnata mikroplastide võimalikke ohte inimestele," ütleb Schwabl.

Mikroplastid kosmeetikas ja hõõrdumises

Mikroplastid on plastosakesed, mille suurus on alla viie millimeetri. Neid lisatakse kosmeetikatoodetele, näiteks nahakreemidele, koorijatele ja dušigeelidele, et mehaaniliselt nende puhastavat toimet toetada.

Mikroplastid tekivad aga ka suuremate plastosade purustamisel, hõõrdumisel või lagunemisel keskkonnas - näiteks rehvide hõõrdumisel asfaldil või sünteetiliste rõivaste pesemisel. Mikroplasti on avastatud eelkõige mereelustikus, nagu kalad, hülged ja rannakarbid.

400 miljonit tonni plastikut aastas

Ülemaailmne plasttootmine on alates 1950. aastatest kiiresti kasvanud. Praegu on see üle 400 miljoni tonni aastas. Hinnanguliselt jõuab sellest kaks kuni viis protsenti merre. Seal jahvatatakse prügi ja neelatakse seejärel mereloomad alla. Ilmselt võib see sattuda ka inimkehasse toiduahela kaudu. Lisaks võivad mikroplastid toidule sattuda suure tõenäosusega pakendamise või töötlemise käigus.

Rohelised poliitikud on juba ammu nõudnud mikroplastide keelustamist kosmeetikas. Rootsi on selles osas juba teerajaja.

Sildid:  haigla uudised vaktsineerimised