Saun: miks higistamine on nii tervislik

Dr. Andrea Bannert oni juures olnud alates 2013. aastast. Bioloogiadoktor ja meditsiinitoimetaja viisid esialgu läbi mikrobioloogiaalaseid uuringuid ning on meeskonna ekspert pisiasjade osas: bakterid, viirused, molekulid ja geenid. Ta töötab ka vabakutselisena Bayerischer Rundfunkis ja erinevates teadusajakirjades ning kirjutab fantaasiaromaane ja lastejutte.

Lisateavei ekspertide kohta Kogui sisu kontrollivad meditsiiniajakirjanikud.

Hiljemalt siis, kui higihelmed katavad kogu keha ja süda pumpab märgatavalt vastu rinda, saab selgeks, et saun väsitab. Aga miks täpselt mõjub vabatahtlik higistamine tegelikult positiivselt südamele, kopsudele ja ajule ning mis toimub kehas?

Erinevad uuringud kinnitavad, et saunadel on tervisele imelised võimed. Need, kes salongis regulaarselt higistavad, saavad harvemini kõrge vererõhu ja surmaga lõppevaid südamehaigusi. Kopsuhaigused, nagu KOK, astma või kopsupõletik, on ka saunastajate seas vähem levinud. Ja tundub, et higistamine kaitseb isegi dementsuse ja Alzheimeri tõve eest.

Jari Laukkanen ja tema meeskond Ida -Soome ülikoolist said sauna tervendava toime põhja. Teadlased saatsid 100 katsealust 30 minutiks sauna 73 kraadi juures. Katsealused olid keskmiselt 53 -aastased ja moodustasid ligikaudu võrdsed osad meestest ja naistest.

Higistamisvastane ravim kõrge vererõhu vastu

"Suurim mõju, mida oleme täheldanud: higistamine alandab vererõhku. See juhtub lühiajaliselt, kuid kestab ka pikas perspektiivis, ”ütles Laukkanenile.

Teadlased mõõtsid katsealuste vererõhku kolm korda: vahetult enne higivanni, vahetult pärast seda ja pool tundi pärast sauna.

Katsealuste keskmine "ülemine" süstoolne vererõhk langes 137 mmHg -lt (elavhõbeda millimeetritelt) 130 mmHg -le. Alumine diastoolne tase langes 82 -lt 75 mmHg -le. Isegi 30 minuti pärast jäi vererõhk enne saunaskäiku allapoole.

Elastsed anumad

Samuti paranes veresoonte elastsus. Teadlased tegid selle kindlaks, mõõtes kiirust, millega veri läbi unearteri või reiearteri pumbati.

Voolukiirus näitab, kui elastsed on veresooned ja seega võivad need kitsamaks ja laiemaks muutuda. See mõjutab vererõhku. Pärast higistamist oli verevoolu kiirus unearteris ja reiearteris keskmiselt 8,6 meetrit sekundis, varem 9,8.

Pikaajaline mõju

Positiivne mõju vererõhule näitab ka pikaajalist mõju, nagu kinnitab soomlaste edasine uuring. Selle eest tuleb aga saunas palju higistada. Innukatel saunakülastajatel, kes ajasid oma kirge neli kuni seitse korda nädalas, tekkis 25-aastase vaatlusperioodi jooksul kõrge vererõhk vaid poole sagedamini kui neil, kes higistasid kord nädalas.

Kõrge vererõhk on südame -veresoonkonna haiguste peamine riskitegur. Kui see väheneb, väheneb ka südame isheemiatõve või südame äkksurma tõenäosus. Mõlemad on saunahuviliste seas vähem levinud, nagu varasemad uuringud on kinnitanud.

Jooksmise asemel higistamine

Ja Laukkanen ja tema kolleegid suutsid veel midagi kinnitada: saunaskäimine stimuleerib südamelööke nagu sörkimine, ujumine või jalgrattasõit. Südame löögisagedus kiirenes katsealustel sama palju kui mõõduka füüsilise koormuse korral.

Ja nagu spordis, tuleb ilmselt kasu nii ajust kui ka südamest: "Hea vereringe on oluline ka aju toimimiseks," selgitab Laukkanen. See võib seletada, miks äärmuslikel saunaskäijatel on dementsuse risk 66 protsenti väiksem.

See on tingitud ka asjaolust, et higistamine ilmselt neutraliseerib ka põletikulisi protsesse kehas. Teatud põletikulised tegurid esinevad saunas käijatel madalamates kontsentratsioonides. "Need toidavad südamehaigusi ja dementsust ning võivad olla veel üks põhjus, miks sageli saunas käivad inimesed haigestuvad harvemini," ütleb Laukkanen.

Lõõgastus vaimule

Ja veel üks tegur võib olla saunamõju tervisele kasulik. Ainuüksi sellest peaks paljudele piisav põhjus olema, et end saunaõhtuga kostitada. Lisaks on stressi vähendamisel teadaolevalt positiivne mõju südame tervisele.

"Meie uuring näitab esmakordselt, millised füüsilised mehhanismid on sauna võtmise tervist edendava mõju taga," ütleb Laukkanen. Kuid saunad, mida teadlased uurisid, olid Saksamaal tavapärasest oluliselt pikemad, kuid neid tehti ka oluliselt madalamal temperatuuril. Seetõttu pole kindel, kas tulemusi saab täielikult üle kanda kohalikele tavadele.

Sildid:  väikelaps toitumine Diagnoos 

Huvitavad Artiklid

add